2023
Peagi saabuvad kuumad ja kuivad suvepäevad toovad päevakorda jälle kastmisvee küsimuse. Kõrbevat muru ja närtsinud taimi on kõige mugavam kasta ühisveevärgist tuleva veega. Avad kraani ja vesi tuleb. Aga kas see on ka mõistlik, soodsam ja millised on sellele alternatiivid?
Eesti inimesed peavad iseenesest mõistetavaks, et puhas vesi on olemas ja ei saa kunagi otsa. Elame ju parasvöötme kliimapiirkonnas, kus veepuudust ei ole. Väga paljudes maailma riikides see nii ei ole – 2 miljardil inimesel maailmas puudub puhas joogivesi. Ja kas ka meil ikka alati puhast vett lõpmatult jätkub?
Inimese jaoks on oma tarbimisväärtuselt kõige kvaliteetsem ja sobivam vesi põhjavesi, mille kasutamine maailmas on kasvanud viimase 50 aasta jooksul enam kui kolm korda. Peaaegu pool kogu maailmas kasutatavast joogiveest ja umbes 38% niisutusveest pärineb põhjaveest. Maakeral leiduvast veest on 97% soolane ookeanide vesi ning ainult 3% magevesi. Mageveest omakorda 69% on liustike vesi, 30% põhjavesi, 0,8% igikeltsa vesi ja 0,4% pinna- ning atmosfääri vesi. Seega moodustab põhjavesi maakera veevarudest ainult 1% .
Eestis saab ühisveevärkidest joogivee kvaliteediga vett, millest 70% on põhjavee päritoluga. OÜ Kose Vesi poolt veevõrku antav vesi on samuti maapõuest ammutatud väärtuslik põhjavesi. Põhjavesi on maapinnast allpool olev vesi, mis on kas inimese elueaga võrreldes taastuv või taastumatu loodusvara. Mida sügavamatest veekihtidest vett ammutada, seda raskemini taastuv seal asuv põhjavesi on. Kose, Oru ja Vardja asumite ühisveevärkide puurkaevudest pumbatakse vett ca 160 m sügavusel paiknevast Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihist. Teistes OÜ Kose Vesi teeninduspiirkonna asulates pumbatakse vett välja ca 70 m sügavusel paiknevast Ordoviitsiumi põhjaveekihist. Nii Ordoviitsiumi kui Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett loetakse üldiselt taastuvaks ressursiks, kuid tundlikuks reostuse ja kliimamuutuste suhtes. Kesk-Eestis on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjavesi isotoopanalüüside alusel liustikupäritolu vee ja vanema soolase põhjavee segu, mistõttu võib selle veekihi vett siin piirkonnas lugeda taastumatuks maapõueressursiks. Hea kvaliteediga Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavee kasutamist piirab eestkätt selle põhjaveekihi väike veeandvus. Seetõttu võib neist veekihtidest veevõtu järsu suurenemise korral tekkida probleemid vajaliku koguse vee kättesaamisega.
2022 aasta suvel oli pikad põuaperioodid. OÜ Kose Vesi teeninduspiirkondades kasvas väljapumbatud vee kogus neil kuudel 30%, mis pani mingitel hetkedel proovile ka meie pumbajaamade veeandmise ning inimeste tarbeveega tagamise võimekuse. Rekordeid löödi ka kastmisvee kasutamises. Ühe kuuga suutsid mõned kinnistuomanikud kastmiseks kasutada 160 m³ ja enam hinnalist, joogivee kvaliteedini puhastatud põhjavett. Kas lugeja kujutab ette seda kogust? Üks kuupmeeter on meeter korda meeter korda meeter mõõduga kuubik. Ja pange neid kuubikuid siis mõttes oma koduõuele maha 160 tükki… Terve õu saab nendega kaetud. Reeglina kasutasid sellist kogust kastmisvett uusarenduste inimesed, kes püüdsid niimoodi oma värskelt rajatud koduaia ka põua ajal rohelisena hoida. Et aga sellistel kinnistutel on aegade jooksul tihenenud mullakiht ehitustööde ajaks ära kooritud ning pärast tagasiveetud mullakiht on kohev, tihenemata, imbub kastmisvesi mullast hooga läbi ning taimede juured on ikkagi kuivas ja muru kuivalapiline. Seega ka sellises koguses vee maha valamine siis ei aita.
Kuidas aga vältida oma aia ära kuivamist ning mis oleks ühisveevärgist võetavale kastmisveele alternatiiviks? Esmalt ikka sademe- ja drenaaživee kogumine. Sademevesi on oluliselt pehmem veetrassi omast, tavaliselt neutraalse happelise reaktsiooniga. Peale selle on temas kõrge lahustunud hapniku sisaldus ning ta alati kastmiseks sobiva temperatuuriga. Kõik need omadused teevad sademevee väga väärtuslikuks just taimedele. Ning ta on käes tasuta!
Kõige lihtsam viis vihmavee kogumiseks on panna tünnid vihmaveetorude ja äravoolurennide alla. Veidi keerulisem ja kulukam on vihma- või drenaažitorustiku äravoolukoha lähedale panna maa-alune veemahuti. Selline mahuti toimiks ülevoolu põhimõttel. Kui mahuti saab täis, siis ülejäänud vesi voolab edasi, kas tsentraalsesse drenaaži või suunatakse mujale loodusesse. Mahutist on võimalik pumpade ja automaatika abil vett väga mugavalt kasutusse võtta. Näiteks automaatselt käivitada teatud kellaajal muru või aiamaa kastmine. Korraliku maa-aluse mahuti hinna suurusjärk on ca 300 eurot/m3.
Mõtlema peaks ka mida, millal, kuidas kasta ning kas saaks aia kastmise vajadust üldse vähendada? Mõistlik on koduaias kasta tarbeaeda – peenraid ja kasvuhoonet. Esimesel aastal peale puuistikute istutamist on vajalik kuival ajal kord-kaks nädalas ka neid kasta. Kindlasti on ebamõistlik iga päev lihtsalt kasta suuri murualasid. Kasta oleks alati parem üks kord ja korralikult, kui iga päev ja natuke. Sage ja ebapiisav kastmine meelitab muru juured pindmisesse kihti, mis on murule kahjulik. Liiga tihe kastmine võib aga viia mullast välja ka vajalikud toitained. Mulla niiskust saab hinnata kõige paremini, kui torgata näpp mulda. Mulla niiskus on õige, kui mulda pistetud näpu all on tunda niiskust. Vaja on ka jälgida, et vihmutitest tulev veehulk ei ületaks mulla veeimamise võimet. Kui vesi hakkab maapinnal voolama, tuleb reguleerida kastmissüsteemi veetootlust väiksemaks.
Et aias murualad kuumal ajal ära ei kõrbeks, tuleks tekitada aeda puude ja põõsastega varjualasid. Muru ära kuivamise vältimiseks peab muru olema rajatud ja hooldatud õieti. Alusmuld peab olema tihendatud ning minimaalselt 12 cm paksune saviliiv muld. Siin tehtud kokkuhoiust algavadki tavaliselt põhjused, miks muru ei kasva ja kuivab. Uue maja ümber maha laotatud suvaline tumedat värvi ja mullalaadne murutaimedele sobimatu pinnas kuivab hiljem kas kohe läbi või vastupidi lirtsub jala alla peale igat vihmahoogu. Muruseeme peab olema valitud selline, mis sobib tulevase kasutusega – varjuaeda varjumuru, tugevalt tallatavale alale tallamiskindel muru, madalalt niidetavasse kohta sellist niitmist taluv muru. Põuakindla muru koostises on alati näiteks punane aruhein. Muru tuleks niita, kui selle kõrgus on umbes 10 cm. Põuaperioodil ei tohiks muru üldse niita. Siis on soovitatav lasta muru veelgi kõrgemaks kasvada, sest nii loob muru endale ise varju ja takistab ära kuivamist. Pärast muru niitmist võiks olla selle kõrgus 5-6 cm. Õigem on niita õhtupoolikuti, et päike just lõigatud kõrreotsi ei kõrvetaks. Muruniiduki tera peab olema terav. Nüri tera ei lõika, vaid rebib ja jätab lible serva sakiliseks. Räsitud serva aurumispind on hulga suurem, lible kuivab otsast ära ja muutub heledaks. Õhtupoole on ka jahedam ning siis väldime laiali piserdatava kastmisvee aurustumist õhku ja hoiame kokku vett.
Veevärgi ülekoormamise ning veepuuduse vältimiseks oleks suureks abiks, kui kastmist välditakse ajavahemikel 7:00-9:00 ja 18:00-22:00, sest nendel kellaaegadel tarbitakse ühisveevärgist tarbevett kõige enam.
Põhjaveeressurss on piiratud, see ei ole lõputu loodusvara ning seda ei tohi kasutada rohkem, kui on selle taastumismäär. Põhjavett peame kaitsma ja igapäevaselt kasutama mõistlikult, et seda jätkuks ka meie järeltulevatele põlvedele.
Seadused ei kohusta vee-ettevõtet kehtestama tingimusi, mis soodustaks tarbevee kasutamist kastmiseks. Veeteenuse hinna kujundamisega tuleb muu hulgas soodustada võimalikult säästlikku veekasutust ja põhjavee liigvähendamise vältimist (veeseadus § 29 lg 1). See on kooskõlas ka põhiseaduse §-st 5 tuleneva loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lg 8 sätestab, et reovee ärajuhtimise ja puhastamise hinna arvestamise aluseks võetakse ühisveevärgist võetud vee kogus. Oleme seni teinud selles põhimõttes oma klientidele erandi ning lubanud kastmisvett eraldi arvestada ja selle eest tasuda ainult tarbevee hinnaga. Aga ka erandi puhul tuleb arvestada üldiste huvidega, sh põhjaveevaru kaitsega ja teiste ühisveevärgist vett saavate inimeste huvidega. Inimesed vajavad ka kuivemal perioodil joogiks ja olmetarbeks piisavas koguses vett ning see on kaalukam, kui soov kasutada põhjavett kastmiseks soodustingimustel.
Eeltoodust lähtuvalt kehtestab OÜ Kose Vesi alates 1. maist 2023 kastmisvee soodustingimustel andmisele järgmise piirangu:
- Kalendrikuus kuni 10m3 kasutatud kastmisveele kehtib soodushind, mis on võrdne kehtiva tarbevee hinnaga (täna km-ga 2,08 eurot/m³).
- Kalendrikuus 10 ja enam m3 kasutatud kastmisveele kehtib hind, mis on võrdne kehtiva tarbevee ja reovee puhastamise koondhinnaga (täna km-ga 6,05 eurot/ m³).
- Kastmisvee eraldi mõõtmiseks ja arvestamiseks peavad olema täidetud OÜ Kose Vesi tingimused (https://www.kosevesi.ee/kliendile/kastmisvesi/ )
Teadmiseks, et kastmisvee eraldi mõõtmise ning arvestamise on täielikult lõpetanud näiteks Kiili, Harku, Rae ja Viimsi vallad.
